Duollomearrádusat sutnje guhte vuolgá dahje boahtá Norgii

Go vuolggát Norggas

Ruhta

Go vuolggát Norggas de sáhtát mielde váldit oktiibuot 25  000 norgga ruvnno. Jus válddat mielde badjel dán supmi, de šattat dan dieđihit sierra skoviin man gávnnat neahttabáikkis toll.no. Skovi šattat addit duolloeiseválddiide go vuolggát Norggas.

Uhkiduvvon ealli- ja šaddošlájat

Norggas ii leat lohpi olgoriikii doalvut uhkiduvvon ealli- dahje šaddošlájaid ja buktagiid dain. Uhkiduvvon šlájaid Go vuolggát Norggas ovdamearkan maidda dát mearrádus guoská leat, gumpe, njálla, geatki ja soames šlájat gazzalottit. Lea maiddái gildojuvvon uhkiduvvon lodde-šlájain moniid doalvumis olgoriikii. Eanet dieđuid sáhttá viežžat Luondduhálddašandirektoráhtas, www.dirnat.no  

Oapmedávvirat/kulturmuittut

Oapme ja dološ dávviriid main lea dáiddalaš, kultuvrralaš dahje historjjálaš árvu, ii leat lohpi doalvut olgoriikii earenoamáš dohkkeheami haga. Eanet dieđut gávdnojit stáhtalaš guovddážis vuorkkáid, girjerádjosiid ja dávvirvuorkkáid várás, www.abm-utvikling.no

Guliid ja guollebuktagiid doalvun olgoriikii

Olggos Norggas ii leat lohpi doalvut eanet go 15 kilo guliid dahje guollebuktagiid juohke olbmo nammii. Bivdohivvodaga mearri man olgoriikii sáhttá doalvut guoská lustabivdui norgga mearraguovlluin. Bivdohivvodaga mearri ii guoskka sáivaguliide, luosaide, dápmohiidda ja rávdduide. Guollehivvodaga mearri man olgoriikii oažžu doalvut ii eastat doalvumis ollesguoli (bivdomuitun) lassin lobálaš hivvodahkii.

Eanet dieđuid sáhttá oažžut Guolástus- ja riddodepartemeantas, www.regjeringen.no

Mátkkošteames Norgii

Go boađát Norgii ja lea mielde ruhta dahje gálvu, de leat geatnegahttojuvvon dan muitalit duolláriidda. Soames spiehkastagat leat dohkkehuvvon.

Deháleamos spiehkastagat leat namuhuvvon vuolábealde. Jus leat eahpádusas váldde oktavuođa duollodoaimmahagain.

Ruoná vai Rukses avádat?

Eanas rádjerasttildanbáikkiin leat ásahuvvon RUKSES ja RUONÁ avádagat. Jus válljet rasttildit rukses avádaga bakte, de mearkkaša ahte julggaštat ahte lea mielde gálvvu man ovddas galgá máksit duollu ja divada, ja/dahje ahte gáibiduvvo sierra lohpi gálvvu sisafievrrideames Norgii. Jus válljet rasttildit ruoná avádaga, de don julggaštat ahte dus lea mielde duollo- ja divatkeahtes gálvvu, ja ahte ii leat gálvu mii gáibida sierralobi sisafievrrideames Norgii. Jus leat eahpádusas, vállje rukses avádaga ja jeara duollodoaimmahagas.

Don sáhtát rasttildit ruoná avádaga bakte dušše go leat mielde duollo- ja divatkeahtes gálvvut mearriduvvon eari ja haddeárvvu ektui, ja:

• Gálvu lea alccat dahje skeaŋkan pri- váhta oktavuođain iige jurddašuvvon gávpegálvun dahje gávppálaš atnui,
• Don ieš fievrridat mielde dán gálvvu, juogo girdi sisa váldon giehtagálvun dahje gálvun man girdihápmanbargit doaimmahit guorbmelatnjii, nu ahte Duollomearrádusat sutnje guhte vuolgá dahje boahtá Norgii sáhtát čájehit mielde fievrriduvvon gálvvuid go rasttildat duollobearráigeahču. Gálvu mii sáddejuvvo, omd. mátkegál vun, ii sáhte fievrriduvvot almmá máksimis duollu ja divada jus ieš it sáhte gálvvu fievrridit duollodárkkistanbáikki bakte Norgii.

Jus gálvu lea jávkan ja joavdá ma il go maid ieš dagat, de šattat rasttildit rukses avádaga bakte ja muitalit mii dus lea giehtagálvun mielde ja makkár gálvu lea dan gálvvu mielde mii lea jávkan. Duolloeiseválddiin lea lohpi dárkkistit olbmuid, gálvvu ja fievrruid. Don šattat ieš olggos páhkket ja dasto dovdnjet dan gálvvu maid duollárat gáibidit dárkkistit, ja don leat geatnegahtton vástidit duollodoaimmahaga gažaldagaid.

Njuolggadusat das movt luvvejuvvot duollo- ja divat geatnegasvuođas (earri)

 Jus leat leamašan olgoriikkas badjel 24 diimmu, de sáhtát fievrridit mielde gálvvuid oktiibuot 6  000 norgga ruvnno ovddas almmá máksimis duollu ja divada.

Jus leat leamašan olgoriikkas vuolil 24 diimmu, de sáhtát oktii 24 diimmu áigodagas váldit mielde gálvvu oktiibuot 3  000 norgga ruvnno ovddas almmá máksimis duollu ja divada.

Don it sáhte váldit mielde alkohola dahje duhpát Duollomearrádusat sutnje guhte vuolgá dahje boahtá Norgii gálvvuid, earret go jus sáhtát duođaštit ahte gálvvuid ovddas leat máksán divada (ii divatkeahttá) EEO-riikkas.

Jus áiggut sisafievrridit eará biebmogálvvuid nugomat minerálajuhkosa, šuhkoláde-, ja sohkargálvvuid duollo- ja divatkeahttá fertet leat deavdán 12 jagi.

Duollo- ja divatkeahtes earri

6000/3000 norgga ruvnno árvomeari siskkobealde de sáhtát čuovvovaš gálvvuid váldit mielde duollo- ja divatkeahttá (geahča bajábealde gáržžideami go leat olgoriikkas vuolil 24 diimmu):

• 1 lihtara juhkosa mas alkoholamearri lea badjel 22 gitta 60 volumaproseanta rádjai ja 1,5 lihtara juhkosa mas alkoholamearri lea gaskal 2,5 ja 22 volumaproseanta, dahje 3 lihtara juhkosa mas alkoholamearri lea gaskal 2,5 ja 22 volumaproseanta.
• 2 lihtara vuollaga mas alkoholamearri lea badjel 2,5 volumaproseanta, dahje eará juhkosa mas alkoholamearri lea gaskal 2,5 ja 4,7 volumaproseanta. Dát mearkkaša ahte sáhtát váldit mielde 5 lihtara vuollaga jus it váldde mielde makkárge eará alkoholajuhkosa.
• 200 sigareahtaid dahje 250 grámma eará duhpátgálvvuid, ja
• 200 bláđi sigareahttabáhpiriid

Jus áiggut sisafievrridit alkoholajuhkosiid fertet leat deavdán 18 jagi. Jus áiggut sisafievrridit alkoholajuhkosa mas alkoholamearri lea badjel 22 volumaproseanta fertet leat deavdán 20 jagi.

Jus áiggut sisafievrridit duhpátgálvvuid fertet leat deavdán 18 jagi.

Biergu, mielkebuktagat, mielki ja mielkebuktagat

Oktiibuot 10 kilo bierggu, biergobuktagiid, vuosttá ja biebmogálvvuid EEO-riikkain. 10 kilosaš mearri ii guoskka beatnat- ja bussabiepmuide. Riikkain olggobealde EEO lea oalát gildojuvvon fievrrideames mielde bierggu, biergobuktagiid, mielkki ja mielkebuktagiid. Dákkár buktagiid sáhttá dušše šibitdoavttirdárkkistuvvon rádjastašuvnnaid bakte sisabuktit ja gáibiduvvo ahte gálvvuid mielde čuovvu dearvvašvuođaduođaštus.

Árvorádji

Jus gávppašat eanet go 6000/3000 norgga ruvnno ovddas, de sáhtát ieš mearridit guđe gálvvuid ovddas mávssát duollu ja divada. Jus ovtta gálvobuktaga árvu lea badjel dán supmi šattat dan gálvobuktaga ollislaš árvus máksit duollu ja divada. Gálvvut mat dagahit juohkásmeahttun ollislašvuođa, ii sáhte gáhppálagaid mielde dahje máŋgasiidda juohkit ja nu gálvoosiid fievrrideames rastá ráji. Nu lea vaikko ovttaskas gálvvu haddeárvu leage unnit go 6000/3000 norgga ruvnno. Jus it sáhte duođaštit haddeárvvu, omd. guittiin, de duolloeiseválddit mearridit haddeárvvu árvvošteami vuođul.

Divodeames dávviriid olgoriikkas, maiddái vuojániid, de guoská 6000/3000 norgga ruvdnosaš haddeárvui. Jus divodanhaddi lea eanet go árvomearri, de šattat máksit duollu ja divada divodeami ollislaš hattis.

Eará gálvvut persovnnalaš atnui

Lassin dása don sáhtát mielde fievrridit persovnnalaš diŋggaid ja eará mátkedávviriid mat ledje mielde dalle go vulget Norggas.

Álkiduvvon dullen

Lassin duollo- ja divatkeahtes gálvomearrái, de sáhtát maiddái dullet gálvvu dan hivvodaga ja divatmeriid mielde mat ovdanbohtet olgeš tabeallas. Ahkemearri dákkár gálvvuid dullemis lea seamma mearri go mielde fievrrida duollo- ja divatkeahtes eari. Jus lea mielde eanet alkohola priváhta adnui de dat galgá dullejuvvot dábálaš divatmeari mielde.

• Narkotihka, mirkkuid ja dálkasiid (smávit hivvodaga dálkasat persovnnalaš atnui lea lohpi)
• Alkohola mas lea badjel 60 voluma- proseanta
• Vearjjuid ja luođaid
• Buđehiid
• Njiččehaselliid, lottiid ja eksohtalaš elliid
• Šattuid/šaddoosiid gilvima váste
• Bierggu, biergobuktagiid, mielkki, mielkebuktagiid riikkain mat eai gula EEO´ii.

Dearvvašvuođalaš/šaddobuhtisvuođalaš gáibádusat

Buktimis eanandoallobuktagiid Norgii de gusket earenoamáš mearrádusat vai eastada šaddo- ja šibitdávddaid leavvamis. Eanet dieđuid oažžu go váldá oktavuođa Biebmobearráigeahčuin. Listu mii lea vuolábealde čájeha maid sáhtát váldit mielde. Listu ii leat dievaslaš ja buktagiid sáhttet jođánis almmuheami vuođul gieldit sisabuktimis. Don sáhtát, iežat giehtagálvvu mielde ja iežat atnui, váldit mielde bierggu/biergobuktagiid, mielkki/mielkebuktagiid, moni ja eará eallis ráhkaduvvon biebmogálvvuid EEO riikkain. Jus galgá dákkár gálvvuid viežžat riikkain mat leat olggobealde EEO-guovllu (maiddái Svalbárddas ja Jan Mayenis) de šaddá juohke háve ja ovdalgihtii ohcat sierra lobi.

Mátkkošteaddjit sáhttet váldit mielde čuovvovaš šattuid, murjjiid, liđiid ja lieđđeosiid iežas atnui, almmá gáibideames šaddodearvvašvuođa duođaštusa:

• Oktiibuot 10 kilo šattuid, murjjiid ja ruotnasiid, muhto ii buđehiid
• Oktiibuot 25 lieđđe uohpahasaid
• Oktiibuot 3 kilo lieđđelávkkiid ja lieđđeruohttasiid
• Oktiibuot 5 stohporási (viessosis rásit) Eurohpá-riikkain
• Oktiibuot 50 vitkkuid siepmandieluid

Sisafievrrideames elliid

Go áigu sisafievrridit elliid de leat earenoamáš mearrádusat maid šaddá čuovvut. Geahča www.mattilsynet.no gos lea eanet dieđut. 

Ruhta

Sisaboahtimis Norgii sáhtát oktiibuot váldit mielde 25  000 norgga ruvnno. Jus lea mielde eanet ruhta go dát, de šattat dieđit sierra skovi bakte man gávnnat Deklarering av betalingsmidler (pdf)

Uhkiduvvon ealli- ja šaddošlájat

Washington konvenšuvnna (CITES) ja riikkaidgaskasaš mearrádusaid mielde ii leat lohpi váldit mielde uhkiduvvon elliid- ja šaddošlájaid ja dain buktagiid Norgii. Uhkiduvvon šlájaid ovdamearkkat masa mearrádus guoská leat: elefánta, leopárda, tiger, gumpe, geatki, soames krokodilla- ja gearpmaššlájat, soames gazzaloddešlájat, soames loddešlájaid moniid ja soames orkidéa ja káktusšlájaid.

Eanet dieđut leat oažžumis Luondduhálddašandirektoráhtas dahje Duollodoaimmahagas. Olgoriikkas registrerejuvvon vuojánat Norggas olgoriikkas registrerejuvvon mohtorvuojániid geavaheapmái gávdnojit sierra njuolggadusat.

Ráŋggášteami lea hui garas jus njuolggadusaid rihkku.

Geahča gihppaga Olgoriikkalaš vuojániid geavaheapmi Norggas.

Ávkkálaš telefovdnanummarat ja neahttačujuhusat

Duollodoaimmahaga diehtojuohkinguovddáš 0 30 12

Nuorta-Norgga tuolloguovlu
ostnorge@toll.no

Oslo ja Akershusa tuolloguovlu
oslo@toll.no

Mátta-Norgga tuolloguovlu
sornorge@toll.no

Oarje-Norgga tuolloguovlu
vestnorge@toll.no

Gaska-Norgga tuolloguovlu
midtnorge@toll.no 

Davvi-Norgga tuolloguovlu
nordnorge@toll.no