Skip to content

Duolloregelat dutnje guhte vuolggát Norggas dahje boađát Norgii

(Reise til og fra Norge)

Go vuolggát Norggas

Go vuolggát Norggas, de sáhtát váldit mielde ruđa gitta 25 000 norgga ruvnnu ovddas. Jus dus lea dan badjel, de galggat deavdit skovi mii lea dáppe www.toll.no:

Dan skovi attát duollodoaimmahahkii go vuolggát.

Áitojuvvon ealli- ja eatnanšaddonálit

Ii leat lohpi Norggas olgoriikii váldit mielde áitojuvvon ealli- ja eatnanšaddonáliid ja dáin eanaš buktagiid. Áitojuvvon náliid ovdamearkkat maidda dát mearrádusat gusket Norggas leat gumpe, njálla, geatki ja muhtin boralottit. Ii leat lohpi áitojuvvon loddenáliid maniid doalvut olgoriikii.

Dárkilat dieđuid oaččut Luondduhálddašandirektoráhtas, www.miljødirektoratet.no.

Antikvitehtat/kulturmuittut

Antikvitehtaid ja oapmebiergasiid main lea dáiddalaš, kultuvrralaš dahje historjjálaš árvu, ii sáhte váldit olgoriikii sierra lobi haga.

Dárkilat dieđuid oaččut Norgga Kulturráđis, www.norskkulturrad.no.

Guoli ja guollegálvvuid olgoriikii fievrridanearri

Ii leat lohpi olgoriikii váldit mielde eanet go 15 kilo guoli dahje guollegálvvuid juohke olbmo nammii. Olgoriikii fievrridanearri guoská sállašii goddán lustabivddus mearas norgga mearraguovllus. Sáivaguolli, luossa, dápmot ja rávdu eai gula olgoriikii fievrridanearrái. Earret olgoriikii fievrridaneari sáhtát váldit mielde olles guoli (troféguoli).

Dárkilat dieđuid oaččut Guolástus- ja riddodepartemeanttas, www.regjeringen.no.

Go boađát Norgii

Go Norgii boađát ja dus lea valuhta dahje gálvvut, de leat geatnegas dán muitalit Duollodoaimmahahkii. Dán geatnegasvuođas leat máŋggalágan luvvemat. Dat deháleapmosat leat čilgejuvvon vulobealde. Gulaskutta Duollodoaimmahagain jus eahpidat.

Rukses dahje ruoná oassi?

Eanaš boahtinbáikkiin lea RUKSES ja RUONÁ oassi. Go meattildat rukses oasi, de leat almmuheamen ahte dus leat mielde gálvvut maid ovddas áiggut máksit duollu ja divadiid, dahje maidda gáibiduvvo sierra lohpi buktit riikii. Jus válljet ruoná oasi, de leat almmuheamen ahte dus leat dušše duollo- ja divatkeahtes gálvvut, eaige gálvvut mat gáibidit sierra lobi. Jus eahpidat, de mana rukses oassái ja jeara Duollodoaimmahagas.

Sáhtát mannat ruoná oasis go leat mielde dušše duollo- ja divatkeahtes gálvvut lobálaš eari ja árvorájá mielde, ja

  • gálvvut leat dutnje alccet dahje skeaŋkan priváhta oktavuođas eaige mearriduvvon vuovdimassii dahje dienasláhkai atnui
  • don ieš válddát gálvvuid mielddát, juogo badjelis dahje juogaman siste, nu ahte daid sáhtát čájehit go meattildat duollodárkkástusa.

Jus mátkegálvvut leat láhppon ja danne bohtet maŋŋil, de fertet mannat rukses oassái ja muitalit maid gieđas guottát ja mat eará gálvvuid dus leat mielde.

Duollodoaimmahat sáhttá iskat olbmuid, mátkegálvvuid ja sáhttofievrruid. Fertet ieš burgit ja coggat daid lávkkaid/koaffariid mat geahčaduvvojit, ja leat geatnegas vástidit Duollodoaimmahaga gažaldagaid.

Duolluid ja divadiid luvvennjuolggadusat (árvoráját)

Jus leat leamaš Norgga olggobealde 24 tiimma dahje guhkit, de sáhtát váldit mielde Norgii gálvvuid maid oppalaš árvu lea 6 000 norgga kruvnna duolluid ja divadiid mávssekeahttá.

Jus leat leamaš Norgga olggobealde oanehat go 24 tiimma, de sáhtát, dušše oktii 24 tiimmas, váldit mielde Norgii gálvvuid maid oppalaš árvu lea 3 000 norgga kruvnna duolluid ja divadiid mávssekeahttá. Sáhtát dušše váldit mielde alkohola- ja duhpáteari jus sáhtát duođaštit ahte leat máksán divadiid eará EEO-riikkas. Dát mearkkaša ahte it sáhte gávppašit tax-frees.

Duollo- ja divatkeahtes earri

6 000/3 000 norgga kruvdnasaš árvorájá siskkobealde (geahča bajábealde) sáhtát váldit mielde dáid gálvvuid duollo- ja divatkeahttá:

Buolliviidna/likøra: badjel 22 % gitta 60 % rádjai 1 lihttera
Viidna: badjel 2,5 % gitta 22 % rádjai 1,5 lihttera
Vuolla: badjel 2,5 % (maiddái garravuolla) dahje gárrenbruvsa/cider badjel 2,5 % gitta 4,7 % alkohola rádjai  2 lihttera

Buolleviidneeari sáhttá lonuhit 1,5 lihtteriin juogo viinna dahje vuola/gárrenbruvssa/cidera, ja viidnaeari fas sáhttá lonuhit vuolain/gárrenbruvssain/cideriin, lihtter lihttera vuostá. Viinna ja vuola/gárrenbruvssa/cidera ii sáhte lonuhit garrasut juhkamušain.

Duhpátgálvvut

  • 200 sigareahta dahje 250 grámma eará duhpátgálvu, ja
  • 200 sigareahttabáhpára.

Duhpáteari sáhttá lonuhit 1,5 lihtteriin juogo viinna dahje vuola/gárrenbruvssa/cidera.

Lobálaš ovttastahttimiid ovdamearkkat

Duhpáhiin

1 lihtter buolleviidni + 1,5 lihttera viidna (2 bohttala) + 2 lihttera vuolla (6x0,33 l) + 200 sigareahta dahje 250 grámma eará duhpátgálvvuid, ja 200 sigareahttabáhpára
1 lihtter buolleviidni + 1,5 lihttera viidna (2 bohttala) + 2 lihttera vuolla (6x0,33 l)
+ 200 sigareahta dahje 250 grámma eará duhpátgálvvuid, ja 200 sigareahttabáhpára


3 lihttera viidna (4 bohttala) + 2 lihttera vuolla (6x0,33 l) + 200 sigareahta dahje 250 grámma eará duhpátgálvvuid, ja 200 sigareahttabáhpára
3 lihttera viidna (4 bohttala) + 2 lihttera vuolla (6x0,33 l)
+ 200 sigareahta dahje 250 grámma eará duhpátgálvvuid, ja 200 sigareahttabáhpára
Tobakk

Duhpáha haga

1 lihtter buolleviidni + 3 lihttera viidni (4 bohttala) + 2 lihttera vuolla (6x0,33 l)
1 lihtter buolleviidni + 3 lihttera viidni (4 bohttala) + 2 lihttera vuolla (6x0,33 l)

4,5 lihttera viidna (6 bohttala) + 2 lihttera vuolla (6x0,33 l)
4,5 lihttera viidna (6 bohttala) + 2 lihttera vuolla (6x0,33 l)

Ahkeráját

Fertet leat deavdán 18 jagi jus áiggut buktit alkohola- ja duhpátgálvvuid riikii. Jus áiggut buktit juhkamušaid mas lea eanet go 22 % alkohola, de fertet leat deavdán 20 jagi.

Mánát sáhttet dušše váldit mielde čázi, šuhkoláda- ja sohkargálvvuid duolluid ja divadiid mávssekeahttá. Jus dat galget váldit mielde eará borramušgálvvuid duolluid ja divadiid mávssekeahttá, de fertejit leat deavdán 12 jagi.

Biergu, biergobuktagat, mielki ja mielkebuktagat

Sáhtát mielde váldit oktiibuot 10 kilo bierggu ja biergogálvvuid, vuosttá ja fuođđargálvvuid. Beana- ja bussábiebmu ii gula 10 kilosaš ráddjemii.

Riikkas mii ii leat EEO:s, lea gielddus iežas gálvvuid searvvis váldit mielde bierggu, biergobuktagiid, mielkki ja mielkebuktagiid. Dákkár gálvvuid fertet váldit šibitdoaktára bokte rádjadárkkistanstašuvnnas ja gáibiduvvo ahte gálvvuid čuovvu dearvvasvuođasertifikáhta.

Árvorádjá

Jus rasttildat 6 000/3 000 norgga kruvnnu árvorájá, de sáhtát ieš válljet guđe gálvvuid ovddas mávssát duollu ja divadiid. Jus muhtin gálvvu árvu rasttilda dán rájá, de fertet máksit duollu ja divadiid visot gálvvu árvvu ovddas. Gálvvut mat gullet oktii, eai sáhte juhkkojuvvot ja váldot máŋgga mátkkis, dahje máŋga olbmo dan dahkat. Dát guoská vaikke juohke oasi árvu lea vuollel 6 000/3 000 norgga ruvnnu.

Duollodoaimmahat sáhttá árvvu mielde mearridit árvvu, jus it sáhte dan duođaštit, mahkáš guittiin.

Gálvvuid divvun olgoriikkas, maiddái fievrruid divvun, fátmmastuvvojit 6 000/3 000 norgga ruvnnu árvorádjái.

Jus divvuma árvu rasttilda árvorájá, de leat geatnegas máksit vejolaš duollu ja divada visot divvuma goluin.

Eará gálvvut iežas atnui

Sáhtát dan lassin váldit mielde iežat atnui biergasiid ja eará mátkebiergasiid mat ledje mielde go vulget Norggas.

Álkiduvvon duolluhallan

Mátkkošteaddjin Norgii sáhtát, lassin duollo- ja divatkeahtes eari, duolluhit gitta 27 lihttera vuola dahje viinna, njeallje lihttera buolliviinna, 400 sigareahta ja 500 grámma duhpáha dahje snuvssa.

Jus áiggut buktit eanet alkohola, de gustojit dábálaš divatmávssut.

Máksu 2015

GálvuMearriMáksu
Vuolla badjel 2,5 volumaproseantta ja eará juhkamuš mas lea alkohola badjel 2,5 gitta 4,7 rádjai volumaproseantta Oktiibuot
27 lihttera
20 ru lihtteris

7 ru
0,33 lihtteris

Juhkamuš mas lea alkohola badjel 4,7 ja vuollel 15 volumaproseantta 60 ru lihtteris 45 ru
1/1 bohtalis
Juhkamuš mas lea alkohola 15 rájes gitta 22 rádjai volumaproseantta 115 ru lihtteris 85 ru
1/1 bohtalis
Juhkamuš mas lea alkoholsa badjel 22 gitta 60 rádjai volumaproseantta 4 lihttera 325 ru lihtteris 230 ru
1/1 bohtalis
Borgguhanduhpát Oktiibuot 500 grámma 290 ru 100 grámmas
Snuvssa ja njunneduhpát 120 ru 100 grámmas
Sigárat ja sigarillosat 290 ru 100 grámmas
Sigareahtat 400 bihtá 290 ru 100 bihtás
Sigareahttabábir ja -skuohppu 400 bihtá 5 ru 100 báhpáris/skuohpus

 

Gálvvut maid lea gielddus buktit Norgii sierra lobi haga

  • narkotihka, mirkkut ja medisiinnat (veaháš dálkasiid iežas atnui gal lea lohpi)
  • alkohola mas lea badjel 60 volumaproseanta
  • vearjjut ja ammunišuvdna
  • bážanat
  • buđehat
  • njiččehasat, lottit ja eksohtalaš eallit
  • eatnanšattut/eatnanšaddooasit gilvimii
  • biergu, biergobuktagat, mielki ja mielkebuktagat riikkas mii ii gula EEO:i


Dearvvasvuođalaš ja eatnanšaddobuhtis gáibádusat

Eanadoallobuktagiid ferte riikii buktit sierra mearrádusaid mielde vai eatnanšaddo- ja šibitdávddat eai leava. Dárkilat dieđuid oaččut Biebmobearráigeahččus. Vulobeale listu čájeha maid datte sáhtát váldit mielde. Listu ii leat dievas ja buktagiid sáhttá geassit ruovttoluotta hui johtilit, jus dan ferteš.

Sáhtát iežat gálvvuid siste ja iežat atnui váldit EEO-riikkas mielde bierggu ja biergobuktagiid, mielkki ja mielkebuktagiid, maniid ja eará animálalaš biebmoávdnasiid. Fertet ovdagihtii iskat juohke háve ahte leago lohpi buktit dákkár gálvvuid riikkain mat leat olggobealde EEO-guovllu (oktan Svalbárdda ja Jan Mayena).

Sáhtát váldit mielde dáid šaddosiid, murjjiid, eatnanšattuid ja eatnanšaddoosiid iežat atnui, maidda ii gáibiduvvo eatnanšaddodearvvasvuođasertifikáhta:

  • gitta 10 kilo šaddosiid, murjjiid ja ruotnasiid, muhto ii buđehiid
  • gitta 25 čuohpahasliđiid
  • gitta 3 kilo lieđđelávkki ja lieđđeruohttasa
  • gitta 5 stohporási (vierrorási) eurohpalaš riikkas
  • gitta 50 vitkopáhka siepmaniid

Ealliid buktit Norgii

Ealliid buktiimii Norget gusket sierra mearrádusat. Geahča www.mattilsynet.no dárkilat dieđuide.

Valuhta

Go boađát olgoriikkas de sáhttá dus leat mielde oktiibuot 25 000 norgga ruvnnu ovddas ruhta. Jus lea dán eanet, de galggat deavdit skovi mii lea dás www.toll.no:


Áitojuvvon ealli- ja eatnanšaddonálit

Washingtonkonvenšuvnna (CITES) ja nationála mearrádusaid mielde ii leat lohpi váldit Norgii mielde áitojuvvon ealli- ja eatnanšaddonáliid ja dáin eanaš buktagiid. Ovdamearkkat áitojuvvon náliide leat elefánta, leopárda, tiger, gumpe, geatki, muhtin krokodilla- ja gearpmašnálit, muhtin boralottit, muhtin loddenáliid monit ja muhtin orkidéat ja kaktusat.

Dárkilat dieđuid oaččut Luondduhálddašandirektoráhtas dahje Duollodoaimmahagas.

Olgoriikkas registrerejuvvon fievrrut

Sierra regelat leat dasa mo Norggas geavahit olgoriikkas registrerejuvvon fievrruid. Dáid rihkkumiidda leat garra reakšuvnnat.

Contact us
Tel: 00 47 22 86 03 12